Maasoojuspumba kasutamiseks on vajalik sobiva madalatemperatuurilise soojusallika olemasolu. Maasoojuspump kasutab soojusallikana maapinda, pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Näiteks me...
Tihti tuleb ette olukord, kus soovitakse paigaldada maaküte (maasoojuspump), kuid vaba maapinda horisontaalse maakollektori paigaldamiseks napib või ei soovita aeda üles kaevata ja haljastust rikkuda....
Õhk-vesi soojuspumba eeliseks maakütte ees on väiksem alginvesteering, mis tuleneb pinnakollektori puudumisest. Soojusenergia kogutakse välisõhust ja antakse edasi maja vesiküttesüsteemile (kas radiaa...
Sageli palutakse hinnapäringu esitamisel teostada lahendus sellise maasoojuspumbaga, mis omanikku talvel külma ei jätaks ja piltlikult öeldes rahast paljaks ei teeks. Korrektselt teostatud soojuspumba...
Maasoojuspumba paigaldamine jaguneb mitmesse etappi. Tavaliselt paigaldatakse esmalt maapinda maakollektor, mis võtab aega 1-3 tööpäeva. Seejärel paigaldatakse maasoojuspump ning ühendatakse maakollek...
Maasoojuspumba paigaldamisel on väga oluline arvestada maapinna soojusjuhtivust ja niiskuse sisaldust, mis Eestis regiooniti erinevad. Neist parameetritest sõltub paigaldatavate kollektorite pikkus ni...
Valides küttesüsteemi on mõistlik teha kodutöö erinevate plusside ja miinuste osas. Mugavaim on kasutada täisautomaatseid, vähese hooldusvajadusega küttelahendusi nagu maasoojuspump, kuid tuleb arvest...
Maasoojuspump on Soome eramuomanike ja renoveerijate soosingus olnud juba pikka aega. Viimaste aastate jooksul on tekkinud huvilisi ka suuremate objektide puhul. Soojuspuuraukudega lahendatud maakütte...
Esimese soojuspumba projekti esitas William Thomson 1852. aastal. Soojuspumpa katsetati esimest korda Inglismaal 1930. aastal. Praktiliselt kasutati soojuspumpa esmakordselt Zürichis aastail 1938–1939...
Maasoojuspumba tõhususe ja efektiivsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet soojustegur ehk COP (ka kasutegur, ingl. keeles COP – coefficient of perfomance). Soojuspump on seda tõhusam, mida suure...