Vead, mida vältida maasoojuspumba projekteerimisel
Sageli palutakse hinnapäringu esitamisel teostada lahendus sellise maasoojuspumbaga, mis omanikku talvel külma ei jätaks ja piltlikult öeldes rahast paljaks ei teeks. Korrektselt teostatud soojuspumbalahendus tagab alati elamus nõutud soojuse ja sooja tarbevee kasutades selleks looduskeskkonnast võetud energiat. Elamu ehitamist planeerides peaks maasoojuspumba paigaldamise kasuks otsustanud omanik küttelahenduse koostamise, eriti siis, kui tegemist on arhitektuuriselt ja konstruktsioonilt tavapärasest erineva lahendusega, jätma spetsialistidele ehk küttesüsteemi projekteerijatele, sest enda tarkusest ehitamisel võib teadmiste puudumisel valusalt näppu lõigata.
Küttekoormuse arvutamine
Elamu küttekoormuse määramine on rajatava maasoojuspumbasüsteemi kavandamisel otsustava tähtsusega. Soojuskoormus näitab kütteseadme vajalikku soojusvõimsust kompenseerimaks piirete, s.o seinad, laed, põrandad, uksed, aknad ja ventilatsioonisüsteem, soojuskadu konkreetses asukohas ja kindlatel projekteerimistingimustel. Soojuskoormus peab arvestama ka tarbevee soojendamiseks vajaliku soojushulgaga. Näiteks Saaremaal vajab elamu aastas 10-12% vähem energiat kui sama maja sarnaste sisetingimustega Võrus. Kuidas ise määrata kindlaks planeeritava või olemasoleva elamu orienteeruv soojuskoormus? Tavapärastes lahendustes on soojuskoormust võimalik oluliselt eksimata määrata ka lihtsamate arvutustega, arvestades ühe ruutmeetri köetava pinna võimsustarbeks 2,5 m kõrguste lagedega ruumides 50-70 W.
Arhitektuursetes lahendustes kasutatakse palju maast laeni klaaspindasid. Klaaspindade soojuskadu on oluliselt suurem kui muudel piiretel. Suurte klaaspindade soojuskadu tuleb arvutada lähtudes akende tootjalt saadud andmetest. Suurte klaaspindade soojuskadu tuleb lisada pinna järgi arvutatud soojuskaole.
Soojuskoormuse määramine
Soojuskoormuse arvutamisel põrandaküttega ruumides, kus põrandakatteks on kasutatud kas laud- või liistparketti, tuleb arvestada sellega, et põrandatemperatuur ei tohi olla kõrgem kui +28 °C vältimaks põrandakatte kahjustamist. Sellistes ruumides tuleb kasutada kütterežiimi reguleerimiseks põrandaandurit või kui termostaat seda võimaldab, siis ka õhuandurit. Tavaliselt on selliselt lahendatud avatud suurte klaaspindadega eluruum, kus võib lisaks olla ka läbi kahe korruse ulatuv õhuruum. Antud ruumis ei ole võimalik saada kogu vajalikku soojushulka põrandaküttest ning lisaks on vaja kasutada kas aktiivkonvektoreid, radiaatoreid või põrandasse süvistatud konvektoreid.
Tavapäraselt tehakse soojuskoormusarvutused lähtudes normatiivsetest ruumitemperatuuridest. Inimeste tegelikud harjumused ja soovid võivad sellest aga erineda ning soojuspumba võimsuse valikul peaks seda arvestama. Toatemperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra suurendab energiakulu 5-6% aastas. Esimeseks otsuseks on soojuspumba valik lähtudes soojusvõimsusest. Kasutamaks kütteseadme ressurssi maksimaalselt tuleb valida optimaalse võimsusega soojuspump. Vältida tuleks liiga väikese võimsusega soojuspumba valikut. Soojuspumbad toodavad efektiivselt küttevett 55-57 °C, mis on põrandakütteks täiesti piisav, kuid radiaatorikütteks jääb tihti madalaks. Siis kasutatakse radiaatoriküttes lisakütteseadet. Soojuspumbaga on võimalik toota ka kõrgema temperatuuriga küttevett, näiteks kuumagaasivahetiga, kuid seadme efektiivsus langeb. Kuumagaasivahetit kasutatakse suure sooja tarbevee vajadusega hoonetes tarbevee järelsoojendamiseks +75 °C-ni.
Ruumitepmeratuur ja põrandaküte
Kui soovime normatiivsest veidi kõrgemat ruumitemperatuuri, võib väiksema võimsusega soojuspumba soojustootlikkus olla ebapiisav ning lisakütte elektrikatel, mille kasutuseesmärk on eelkõige avariisituatsioonide korral olla soojuspumba alternatiiv ning osaleda bakterihävitusprogrammis, rakendub soojuspumbaküttele lisaks liiga vara. Normaalseks lisakütte käivitustemperatuuriks võiks olla alates -15 °C. Juhul, kui lisaküte käivitub temperatuuridel alla -10 °C, on paigaldatud maasoojuspump selle elamu jaoks liiga väikese võimsusega.
Betoonpõrandates oleva põrandaküttega elamus kasutatakse lisakütteseadet vaid avariisituatsioonis. Soojuspumba väljundvõimsus peab katma vähemalt 90% elamu soojuskoormusest, arvestamata ventilatsiooniseadmega ventileeritavast õhust tagasivõetavat soojushulka. Selliselt valitud maasoojuspump tagab elamu varustamise soojusega ka siis, kui soovitakse hoida ruumides normatiivist kõrgemat toatemperatuuri. Väiksema võimsusega soojuspumba paigaldamise tagajärjeks võib olla külmade ilmadega jahe tuba ja suured elektriarved.
Soojusisolatsioon
Igasugune küttelahendus eeldab elamu korralikku soojustamist. Soojustusele on soovitatav pöörata erilist tähelepanu, sest ehitamise ajal tehtud vigade hilisem parandamine on keeruline. Kuigi tundub, et võrreldes lähiminevikuga on korralikuks soojustuseks kõik võimalused olemas, siis praktika näitab, et väga halvasti teostatud soojusisolatsiooni kohtamine ehitusel ei olegi nii haruldane. Tulemuseks saadakse elamu, mille soojuskaod on projekteeritust sootuks suuremad.
Soojusisolatsioonitööde kvaliteedis kahtlemise korral annab täpseima informatsiooni soojuspildistamine. Oleme kohanud elamuid, kus esialgu ei suuda fikseerida, millest on tingitud üleliigne energiakulu korrektselt töötava soojuspumba juures, ning alles soojuspildistamine on näidanud soojusisolatsiooni täielikku puudumist lagede peal, samuti külmasildade olemasolu kõikide akende juures.
Autor: Heino Uussaar, Movek Grupp OÜ