Soojuspuurauk ehk energiakaev maakütte paigaldamiseks
Tihti tuleb ette olukord, kus soovitakse paigaldada maaküte (maasoojuspump), kuid vaba maapinda horisontaalse maakollektori paigaldamiseks napib või ei soovita aeda üles kaevata ja haljastust rikkuda. Sellisel juhul on kõige mõistlikum kaaluda vertikaalse soojuspuuraugu (energiakaev) rajamist. Võrreldes tavapärase horisontaalse paigaldusega on sügavamalt maa seest saadav energia ka stabiilsem, sest ei sõltu ilmastikust.
Energiakaevuks ehk soojuspuurauguks nimetatakse vertikaalseid või kaldu puurauke (pildil), kuhu paigaldatud torustiku kaudu ammutatakse pinnasekihti salvestunud päikeseenergiat. Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud (suletud), siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Rajatavad puuraugud on sügavusega 50-200 m ja keskmiselt on vaja eramu küttevajaduse katmiseks puurida üks kuni kaks puurauku (keskmiselt 1 m puurauku 1 m² köetava pinna kohta). Puuraugu väikseim kaugus maja seinast on 2-3 m. Puuraukudel põhinev lahendus sobib nii väikesele eramajale kui ka suurele korterelamule ja ärihoonele.
Soojuspuuraugud Eestis ja loa taotlemine
Viimastel aastatel on Eestis toimunud kiire areng puurimislubade väljastamiseks. Tänaseks on soojuspuuraukude näol tegemist tõsiseltvõetava alternatiiviga horisontaalsele või spiraalsele maakollektorile. Soojuspuuraugu eelisteks on näiteks suurem kasutegur (ei sõltu ilmastikust), ta on vastupidav, saab paigaldada väikestele kruntidele ning ei kahjusta haljastust – puud ja põõsad jäävad enamasti kaevamise perimeetrist välja. Kuna maapinna all on temperatuur talvel kõrgem kui õhutemperatuur või temperatuur maapinnas 1 m sügavusel, siis on tagatud ka parim võimalik soojuspumba kasutegur ehk COP.
Rusikareegli järgi võib öelda, et 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10 kW) on vaja puurida ca 150-200 m sügavusele. Seda võib teha mitmes osas, nt 2×100 m puurauku või 4×50 m puurauku (vahe peab olema 5-6 m). Puurimissügavus otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi (vastavalt maasoojuspumbale). Suurel määral oleneb lõplik lahendus ka kohalikust omavalitsusest. Näiteks Põhja-Eestis ja Tallinnas peaks arvestama võimalusega puurida pigem madalamaid puurauke (ca 50 m), kuid samas võib mitu puurauku üksteise lähedale rajada. Mõnes teises Eesti regioonis (eriti Lõuna-Eestis) pole probleemi ka ühe 250 m sügavuse puuraugu rajamiseks. Võrdlusena võib tuua horisontaalse kollektori paigaldamise, mida on 200 m² suuruse maja puhul (soojuskoormus 10kW) vaja ca 600 meetrit.
Saksamaa Inseneride Assotsiatsioon on välja töötanud standardi VDI 4640, millega määratletakse soojuspuuraukude tehnilised nõuded. Muuhulgas on toodud ka keskmised soojushulgad puuraugu jooksva meetri kohta, mida saab kasutada puuraukude dimensioneerimiseks. Arvestades Eesti aluspõhjas esinevaid kivimeid ja nende soojusjuhtivusi, on ka meil sobilik lähtuda keskmisest veega küllastunud kivimi soojusandvusest 50 W/m. VDI 4640 soovitab ka, et kui soojuspuuraukude sügavus on kuni 50 m, siis peaks puuraukude vahekaugus olema vähemalt 5 m ja kuni 100 m sügavuste puuraukude korral vähemalt 6 m. Puurauku saab puurida nii liivasesse, savisesse kui ka paepinnasesse.
Pärast sondi paigaldamist täidetakse soojuspuurauk täies ulatuses: paigaldatakse kas 1 või 2 U kujulist kontuuri, milles voolab loodussõbralik küttevedelik (külmakandja). Külmakandja pumbatakse torudest üles ja
suunatakse edasi maasoojuspumpa. Maasoojuspumba läbimisel toimub külmakandja jahutamine samaaegselt eraldunud soojuse ülekandmisega maja küttesüsteemi. Seejärel juhitakse soojuspumbas mahajahutatud külmakandja tagasi puurauku, kus see kogub endasse uut soojusenergiat. Süsteem on täielikult suletud, seega keskkonnale ohtu pole.
Soojuspuuraugu hind on konkurentsivõimeline
Soojuspuuraugu kinnise süsteemi rajamise hind on 40-50 eur jooksva meetri kohta. Elueaks arvestatakse tavapäraselt 50 aastat (küttetorustiku garantii). Tavapärase protsessi kohaselt annab tellija esmalt teada oma maja soojuskoormuse kW ning eelistuse sobiva maasoojuspumba osas. Kui rusikareegli järgi tuleb 10 kW soojuskoormuse katmiseks puurida ca 150-200 meetri sügavusele, siis horisontaalset kollektorit tuleb paigaldada ca 600 meetrit. Seega, kui näiteks 150 meetri sügavuse puuraugu rajamine läheb maksma ca 6000 eur (150×40), siis maakollektori paigaldamine suurusjärgus 2160 eur (200x3x3,60) – keskmine maakollektori paigaldamise hind on 3,60 eur/meeter koos käibemaksuga (võtmed kätte lahendus). Kuigi soojuspuurauk on kallim, siis omab ta eeliseid nagu parem kasutegur, ei ole vaja haljastust rikkuda ning saab paigaldada väikestele kruntidele.
Esmase hinnapakkumise koostamiseks on vajalik teada täpset asukohta, mis võimaldab hinnata asukoha geoloogiat ja puurimise kogumetraaži. Edasise tegevusena on tellijal vajalik saada kohaliku omavalitsuselt asukoha kooskõlastus puuraugu rajamiseks, mis ei ole keeruline. Seejärel koostatakse ettevõtte poolt projekt ning töö teostaja vastutab kogu edasise protsessi eest (näiteks suhtlus Keskkonnaametiga). Oskame soovitada oma eriala eksperte ning anda näpunäiteid kohaliku omavalitsusega suhtlemisel. Kui teil on huvi soojuspuuraugu lahenduse vastu, siis pakume esmase konsultatsiooni ja hinnapakkumise tasuta, koostöös meie partneriga, kes omab pikaajalist kogemust, on litsentseeritud ning pakub täislahendust puurimishinnaga keskmiselt 40-50 eur/meeter (oleneb regioonist). Alustamiseks palume täita väljad ning vastame Teile peatselt.