Sõltumatu ja kasulik teave maaküttest ja maasoojuspumpadest, mis pärineb spetsialistide teadmistest ja sisuliselt kontrollitud allikatest. Lehel navigeerimiseks tehke oma valik:
MAAKÜTE JA MAASOOJUSPUMP
Maasoojuspump, rahvakeeli maaküte rakendab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Maakütet saab kasutada põhiküttena, sooja vee tootmiseks ning suvel maja jahutamiseks. Maasoojuspump kasutab osaliselt küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud 1 kWh kohta toodab ta keskmiselt 4 kWh soojusenergiat tagasi (soojustegur ehk COP = 4,0). Kuigi maasoojuspumba alginvesteering võib olla kõrge, siis tema kasutamine on soodne (madalad küttekulud = kiire tasuvusaeg), keskkonnasõbralik ning hooldusvaba.
Eestis on võimalik tasuta maasoojust ammutada neljast allikast: pinnasest (maakollektor), põhjaveest (puurkaevude baasil), veekogust (pinnavesi) või soojuspuuraugust (energiakaev). Levinuim ja enamasti soodsaim on horisontaalne maakollektori paigaldus – maapinda salvestunud soojusenergia kogutakse pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil, milles ringleb külmakindel vedelik (külmakandja). Viimastel aastatel on populaarsust kogunud ka soojuspuuraugu ehk energiakaevu kasutamine. Kui rusikareegli järgi vajab 1m² hoone köetavat pinda 3m horisontaalset maakollektorit ja 3,6m² vaba maapinda, siis soojuspuurauk vastavalt 1m puurimissüvagust 1m² köetava pinna kohta. Illustratsioon võimalustest:
Horisontaalne maakollektor: 1m² hoone köetavat pinda vajab 3m kollektorit ja 3,6m² vaba maapinda. Alternatiiv kasutada ka spiraalset kollektorit (kui vaba maapinda vähem).
Maakollektor
Maakollektor
Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15–20m kaugusel asuvat tavalist puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis.
Põhjavesi
Põhjavesi
Kui maja on veekogu lähedal saab veekogu põhja paigaldatud plasttorustiku (veekollektori) abil ammutada vajalikku soojusenergiat. Pinnavee puhul on tegemist veekogudega, nagu järved, jõed ja meri.
Veekogu
Veekogu
Soojuspuuraugud on sügavusega 50-200m ja keskmiselt on vaja puurida üks kuni kaks puurauku (1m puurauku 1m² köetava pinna kohta). Puuraugust saadav soojus 1m kohta on kuni kaks korda suurem võrreldes horisontaalse maakollektoriga.
Soojuspuurauk
Soojuspuurauk
Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteem nagu radiaator- ja põrandaküte. Enamik radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (mida suurem pind seda parem), kus peale/tagasivoolutemperatuur on 55–45ºC, mis võimaldab leida mõistlikke paigalduslahendusi renoveeritavatel objektidel. Samas on maasoojuspumba soojustegur seda kõrgem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini kokku vesipõrandaküttega (peale/tagasivoolutemperatuur 40-35ºC), mida võiks eelistada uutel objektidel. Soovitatav on betoonivaluga vesipõrandaküte (nt. laudpõranda või paksu parketi all väiksem efektiivsus). Korrektse paigalduse korral ei tohiks eluruumis sooja põrandat tunda olla.
Maakütte paigalduse hind sõltub erinevatest faktoritest, näiteks hoone asukohast, soojustatuse tasemest ja pinnasest. Esmalt tuleb hinnata krundi pinnast, eelistatud on kergelt kruusased ja niisked pinnased (vastandub liivane pinnas). Aitame konsulteerida milline maasoojuspump ja lahendus sobiks Teie krunti arvestades kõige paremini ning samuti välja tuua eraldi lõigetes hinnad selge ülevaatena (näiteks maasoojuspump, soojussõlm, kollektor ja paigaldustööd). Tasuta päringu saatmine.
Artiklid sektsioonist leiab üldise informatsiooni maaküttest ning seonduvast. Videod sektsiooni on koondatud kogemused maasoojuspumpade paigaldamisel uusehitistele ning vanade küttesüsteemide renoveerimisel. Ettevõtete kataloogist leiate maakütte paigaldajate ja hooldajate nimekirja. Maakütte hinnapäring pakub võimaluse tasuta konsultatsiooniks.